Põhjalikum ülevaade puidust kui ehitusmaterjalist

Inimesed on alati püüdnud eluasemeid oma vajadustega kohandada – alates esiaja inimeste koobastest ja muistsete hõimude püstitatud lihtsakoelistest varjualustest kuni erineva suuruse ja stiiliga moodsate hooneteni maailma eri paigus. Praktiline ja mitmekülgne puit pakub selleks hulganisti võimalusi.

Selle esmaklassilise ehitusmaterjali auks räägime allpool lähemalt puidu olulisest rollist, mis sel on ehituskunstis alati olnud ja on ka edaspidi.

Puit läbi aegade

Puidu roll ehituskunstis on aja jooksul muutunud – inimajaloo algusaegadel umbes kümme aastatuhandet tagasi oli see peamine ehitusmaterjal. Maailma vanim säilinud puitehitis on Jaapanis Naras asuv Hōryū-ji tempel, mis rajati aastal 670 m.a.j. Ühendkuningriigis asuv Greenstedi kirik, mis ehitati 1053. aasta paiku, on maailma vanim puitkirik ja arvatavasti Euroopa vanim siiani säilinud puitehitis. Vanim pidevalt asustatud puitehitis on Fääri saartel 11. sajandi keskpaigas ehitatud Roykstovani tare.

Need näited kinnitavad, et puit sobib nii tõeliselt uhkete kui ka lihtsate ja tagasihoidlike hoonete ehitamiseks – mis puutub viimastesse, siis tulevad esimesena meelde palkmajad, aidad, vanad saunad ja puitelamud, mis olid valdavad kuni tööstusrevolutsioonini. Peale selle, et puit on igas maailma nurgas kergesti kättesaadav ja lisaks ka taastuv ressurss, on puidu populaarsusele kindlasti kaasa aidanud ka selle mitmekülgsus. Seda on paljudes toonides ning valida saab pehmemate ja kõvemate liikide vahel. Puitu saab lõigata, vormida ja painutada, et kasutada seda nii praktilisel otstarbel, näiteks karkassi ja taladena, kui ka esteetilisel eesmärgil, näiteks fassaadide ja dekoratiivelementide jaoks. Puit on vastupidav, tugev ja paindlik ning alati kauni välimusega.

Loomulikult on Thermorys tähelepanu keskpunktis termotöötlus. Meeles tuleb pidada, et kuigi seda meetodit on pidevalt täiustatud ja aja jooksul parandatud, tänu millele on see praegu väga tõhus, ulatuvad selle juured kaugemale kui enamik arvatagi oskaks – nimelt teadsid juba viikingid, et kuumusega töötlemine aitab parandada puidu vastupidavust ja tugevust.

Puit tänapäeval

Kuigi puit ei ole alati olnud peamine ehitusmaterjal – kasutati ka savi ja kivi ning hiljem selliseid metalle nagu pronks ja raud –, on see alati rohkemal või vähemal määral esindatud. Nagu mainitud William Halli raamatus „Puit“, on puit viimasel ajal naasnud rambivalgusesse seetõttu, et selles on ühendatud kaunis välimus ja keskkonnasäästlikkus. Tänu sellele on valminud mitmed silmapaistvad ehitusprojektid, milles on kasutatud ainult puitu. Hall toob näitena männipuidust kiriku Norras, ronimisvõimalust pakkuvate välisseintega kontorihoone Austrias ja viljapuuokstest fassaadiga raamatukogu Hiinas.

Tänapäeval kasutatakse puitu peamiselt vastupidavate karkasside ja efektsete fassaadide jaoks, aga ka siseruumides näiteks treppide, käsipuude ja põrandate valmistamiseks. Puiduliikidel on erinevad omadused: konstruktsioonide jaoks eelistatakse üldjuhul tugevat lehtpuitu ning siseseintel ja põrandatel kasutatakse heade isoleerivate omaduste ja kauni välimusega puitu. Termotöötlus aitab neid hinnatud omadusi veelgi parandada, tagades puidu parema vastupidavuse, mädanikukindluse ja mõõtmete püsivuse. Tänapäeval on paljude arhitektuuribüroode jaoks puidu üks olulisemaid omadusi ka selle keskkonnasäästlikkus.

Puidu keskkonnasäästlikkus

Oleme käsitlenud puidu keskkonnahoidlikkust ühes varasemas artiklis, millest selgub, et peale muude eeliste on selle tugevateks külgedeks taastuvus ja korduskasutus, väiksem keskkonnamõju ning suutlikkus talletada süsinikku, mille puu on oma eluaja jooksul sidunud. Teavituskampaania „Think Wood“ andmetel aitaks puidu kasutamine nii eluasemete kui ka ärihoonete ehituses eemaldada atmosfäärist aastas hinnanguliselt 21 miljonit tonni (umbes 19 050 880 tonni) CO2, mis võrdub 4,4 miljoni auto kõrvaldamisega liiklusest. Kampaania on viidanud ka sellele, millist kasu tervisele võib tuua puidu kasutamine hoonetes: näiteks aitab see leevendada stressi, parandada keskendumisvõimet ja suurendada tööga rahulolu.

Seepärast kaaluvad riigid ja omavalitsused aina enam puidu kasutamist linnakeskkonnas: näiteks Prantsusmaa valitsus teatas hiljuti seaduseelnõust, mille kohaselt peaks 50% kõigist uutest avalikest hoonetest olema ehitatud puidust või muudest looduslikest materjalidest. Suurepärane näide moodsast arhitektuurilahendusest on Helsingi uus Oodi raamatukogu, mis püüab pilke oma voogava puitfassaadiga. Ka paljud mainekad arhitektid kasutavad oma töös aina rohkem puitu, pidades eelkõige silmas selle eeliseid – näiteks Jaapani arhitekti Kengo Kuma efektsed projektid näitavad, mida kõike on võimalik puiduga korda saata.

Puitu on põneval ja säästval moel kasutatud ka pingis A Quiet Place to Sit and Rest, mille disaineriteks on Kyle ja Alyssa Trulen, kelle inspiratsiooniallikaks oli Shel Silversteini jutustus „Helde puu“. Peale selle, et pingi keskosas sirgub puu, kujutavad sõõrjalt paiknevad klotsid puu aastarõngaid. Sisemisi klotse, mis on valmistatud Thermory saare- ja männipuidust, saab hiljem ära võtta, et teha ruumi kasvavale tüvele.

Inglismaal asuva Forest Green Roversi jalgpalliklubi jaoks on keskkonnasäästlikkus väga tähtis – lisaks sellele, et tegu on maailma esimese ainult veganitest koosneva klubiga, on see ka saanud projekteerimisloa ainult puidust valmistatud staadioni jaoks, mille ehitus peaks algama lähitulevikus.

Puit on tulnud, et jääda

Puitu on ehituses kasutatud kogu ajaloo vältel ja tõenäoliselt jääb see nii ka edaspidi. Tegelikult võib öelda, et tänu suurenevale vajadusele keskkonnasäästlike lahenduste järele hakkab see ehitusvaldkonnas arvatavasti tõrjuma kõrvale muid, keskkonda kahjustavaid materjale. See suundumus vaid rõhutab vajadust hoolitseda metsade eest, et puit kui väärtuslik ressurss oleks meile ka tulevikus kättesaadav.

Loe kuidas valida õiget puitvoodrit