Biofiilse disaini kuus elementi

Mis on biofiilne disain ja kust pärinevad need kuus elementi?

Biofiilne disain on hoonete ja maastike projekteerimise metoodika, mis tugevdab inimeste suhet loodusega ning millega tuuakse tehiskeskkonda erinevaid looduslikke elemente. Biofiilse disaini kuus elementi on välja töötanud sotsiaalökoloog ja biofiilse disaini silmapaistev propageerija Stephen Kellert, kes on sel teemal palju kirjutanud.

Kellerti järgi on biofiilse disaini põhimõttest iseenesest üsna lihtne aru saada ning meil on kerge mõista, kuidas ja miks annab biofiilne disain häid tulemusi, aga selle praktiline rakendamine on keeruline. Inimesed nimelt ei mõista täielikult, kuidas meie kiindumus loodusesse bioloogilisel tasandil toimib, ega oska juba kogunenud teadmisi füüsilistesse ehitistesse üle kanda. Kellert püüdis oma kuue biofiilse disaini elemendiga luua raamistiku, mille abil rakendada biofiilset disaini edukalt tehiskeskkonnas.

Milles väljendub biofiilse disaini kasu inimesele?

Kuna inimkond on ajalooliselt välja arenenud enamjaolt looduskeskkonnas, on meil bioloogiliselt kodeeritud kiindumus loodusesse ja vajadus selle järele. Kellerti väitel ei ole ühendus loodusega meie heaolule mitte pelgalt kasulik, vaid lausa hädavajalik. Oma teoses „Biophilic design“ toob ta esile uuringud, milles on täheldatud järgmisi eeliseid kokkupuutest looduse ja loodusobjektidega:

Biofiilse disaini kuus elementi

Kellert eristab biofiilses disainis kahte mõõdet: 1) orgaaniline ehk looduslähedane mõõde, mis seondub tehiskeskkonna kujundite ja vormidega, milles kajastub mingil viisil inimese side loodusega; 2) kohapõhine ehk kohalik mõõde, mis kirjeldab seoseid maastiku või hoone ning seda ümbritseva kohaliku kultuuri ja ökoloogia vahel. Need kaks mõõdet jagunevad kuueks elemendiks, millest igaüks omakorda hõlmab erinevaid iseloomustavaid atribuute. Uurime neid elemente ja seotud atribuute pisut lähemalt.

1.   Keskkonnaomadused

Lihtsalt öeldes on biofiilse disaini keskkonnaomaduste element seotud looduslike omadustega, mida võib kohata tehiskeskkonnas. Inimesi tõmbab loomupäraselt loodust esindavate elementide poole, nagu taimed, loomad ja naturaalsed materjalid. Sidet loodusega saab tugevdada näiteks värvide, vee ja päikesevalguse abil ning heaolu aitab tagada hea õhuvahetus siseruumides. Lisaks võtavad inimesed meelsasti omaks hooned, mis on kooskõlas ümbritseva loodusega, näiteks kui maja fassaadi kaunistavad ronitaimed või kui hooned on mingil moel kooskõlas kohalike geoloogiliste eripäradega.

2.   Looduskujundid ja -vormid

Looduskujundite ja -vormide element hõlmab looduse kujutamist ja matkimist nii hoonete sisemuses kui ka neist väljaspool. Siia võib liigitada taimede, puude ja lehtede kujud ning mustrid, samuti loomade ja nende loodud struktuuride motiivid (nt ämblikuvõrgud ja mesitarud).

Soodustatud on ruumid, milles jäljendatakse looduses leiduvaid voogavaid ja orgaanilisi vorme, selle asemel et kasutada moodsale arhitektuurile omaseid sirgeid servi ja täisnurki. Samuti eelistatakse disainilahendusi, millega jäljendatakse kohalikku geoloogiat või mis „juhuslikult“ meenutavad elusaid vorme.

3.   Loodusmustrid ja -protsessid

Erinevalt kujunditest ja vormidest keskendub mustri- ja protsessielement sellele, kuidas parandada loodusele iseloomulike nähtuste kaudu inimeste tehiskeskkonda, näiteks tuues variatsioone ja detaile meelte vahendusel tajutavasse keskkonda (valgus või helid), mõeldes materjalide omaduste muutumisele aja jooksul, luues keskseid fookuspunkte, selgepiirilisi ruume ja läbikäike ning mustreid, kontraste ja seoseid, mis liiguvad läbi mitme ruumi. Lisaks muule eelistavad inimesed tajuda terviklikkust kohtades, mis tegelikult koosnevad mitmest osast.

4.   Valgus ja ruum

Valgus ja ruum on biofiilse disaini lahutamatud osad ning neid saab ruumi tuua eri viisil. Oma hüved on nii loomulikul kui ka filtreeritud päevavalgusel. Oma väärtus on ka peegelduval valgusel, valguse ja varju koosmõjul ning valguse kasutamisel kujundite või visuaalelementide loomiseks. Ruumi saab samal ajal kasutada selleks, et luua avatus, mitmekesisus ja harmoonia, side sise- ja väliskeskkonna vahel ning määratleda ümbritsevaid kujundeid ja alasid.

5.   Kohapõhised suhted

Kohapõhiste suhete element osutab kultuuri ja ökoloogia seosele. Inimesed tunnevad tugevat sidet kohtadega. See tuleneb meie soovist tagada vahendite olemasolu ja turvatunne territoriaalse kontrolli kaudu. Ühtlasi seletab see, miks meil tekib koduigatsus või miks me igatseme kohti, kus meil on hea olla. Meie side kohtadega võib haakuda geograafiliste ja ajalooliste iseärasuste, kohalike ökosüsteemide, kultuurielementide ja -materjalide ning maastikega. Emotsionaalne side mingi konkreetse kohaga tekitab inimestes soovi selle koha eest hoolt kanda.

6.   Väljakujunenud suhe inimeste ja looduse vahel

Kuigi kõik kirjeldatud elemendid kajastavad inimese sidet looduskeskkonnaga, pöörab see konkreetne element eritähelepanu inimese ja looduse suhte põhiaspektidele ning selle suhte peegeldamisele tehiskeskkonnas. See võib hõlmata turvatunnet, tasakaalu vaheldusrikkuse ja korrapärasuse vahel, uudishimu suurendamist, avastusretkede edendamist ning saavutuste ja vilumusega seotud uhkustunde esilekutsumist seoses meie keskkonnaga. Meie kiindumust ja tõmmet looduse vastu saab mõjutada ka biofiilse disaini abil.

Siin esitatud põgus sissejuhatus biofiilse disaini kuude elementi on kasulik lähtepunkt igaühele, kes on huvitatud selle põneva teema uurimisest. Rohkem ideid selle kohta, kuidas kõiki neid elemente arhitektuuris praktiliselt rakendada, leiate meie blogiartiklist „Biofiilse disaini kasutamine avalikus ruumis“.