Ümbritsev keskkond mõjutab oluliselt meie heaolu – alates isiklikest ruumidest, nagu kodu ja lõpetades avalike linnapiirkondadega. Viimased keerulised aastad on kiiresti muutnud arusaama sellest, mida me ootame ehitatud keskkonna funktsionaalsuselt, välimuselt ja kestlikkuselt.
Viimasel kümnendil on toimunud suur muutus teadlikuma eluviisi suunas ja see kajastub ka 2023. aasta arhitektuurisuundumustes.
Üha rohkem muretsetakse plasti liigse kasutamise pärast meid ümbritsevas keskkonnas või mõeldakse, kuidas vähendada ehitussektori CO₂ heidet. See mõjutab meie mõtteviisi ka seoses ehitatud keskkonnaga.
Siin on viis suurimat arhitektuurisuundumust, mida meie arvates võib järgmisel aastal rohkem näha.
Roheline arhitektuur ja keskkonnateadlik eluviis on arhitektuurisuundumused, mis on tulnud selleks, et jääda. Arvestades maailma olukorda, on säästvad lahendused ja looduslikud või ringlussevõetud materjalid tulevikus ainuvõimalikud.
Suurepärane arhitektuur ei tähenda enam ainult seda, kuidas hoone välja näeb, vaid ka seda, kuidas see on tehtud, kui tõhusalt toimib ja mis sellest saab, kui seda enam vaja ei ole.
Kliimaneutraalsed hooned on head, kuid tuleb teha veel üks samm ja muuta ümbritsev keskkond kliimapositiivseks. Mõelge, kuidas kasutada looduslikku puitu, rajada vee ringlussevõtu süsteeme ning kasutada maksimaalselt ära valgust, tuult ja muid loodusressursse.
Suure osa ülemaailmse CO₂ heitest põhjustab ikka veel ehitustööstus ja see peab kiiresti vähenema. Seepärast on arhitektuuris üks jõuline suundumus kasutada puitu mitte ainult välisvoodri jaoks, vaid ka hoonete ehitamiseks.
Paljud arhitektid on valinud üleni puidust konstruktsioonid, sest võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on puit vähem CO₂-mahukas. Lisaks võimaldab puit luua valmis- või moodulkonstruktsioone, mille saab kohapeal kokku panna. Need muudavad ehitusprotsessi kiiremaks, sujuvamaks, soodsamaks ja keskkonnahoidlikumaks.
Opali büroo arhitektid projekteerivad hooneid üksnes passiivmaja põhimõtteid järgides. Nende peamine eesmärk on saavutada kokkuvõttes keskkonnale positiivne mõju. Seetõttu on puit nende eelistatud materjal.
Ruum peab pakkuma midagi igale meelele. Tekstuurid, lõhnad ja helid mõjutavad oluliselt seda, kuidas inimene end teatud ruumides ja linnaruumis tunneb. Kõige lihtsam on seda head tunnet luua puitu kasutades, sest see täidab korraga mitu vajadust.
Puidu looduslik tekstuur ja värvitoon loovad sooja ja õdusa tunde. Seda on mõnus katsuda, eriti kui valite harjatud pinnaga puidu või segamist ja sobitamist võimaldavad profiilid, et luua muidu tasasel pinnal ruumiline efekt.
Kui on kasutatud rohkesti puitu, on tunda ka meeldivat lõhna. Rääkimata akustilistest eelistest, mille puit kaasa toob.
Märkame üha enam arhitektuuri, mis lähtub loomulikust valgusest ja muudest biofiilse disaini elementidest. Välis- ja siseruumid põimuvad üha rohkem kokku ning on üha sujuvamalt ühendatud.
Et saavutada sees ja samas väljas olemise tunne, hägustavad paljud arhitektid piire, kasutades mõlemal pool samu materjale, eriti puitu, et tuua sisse rohkem looduslikke pindu.
Väikemajade liikumist teatakse juba pikka aega, kuid kõigil ei ole võimalik alla 41 ruutmeetri suuruses ruumis elada. Elamis- ja ehituskulude tõusu tõttu kalduvad siiski paljud eelistama väiksemat või vähemalt energiatõhusamat kodu.
On oodata rohkem hooneid, mis vastavad passiivmaja standarditele ja on väiksema keskkonnamõjuga.
Englewoodi passiiv-paarismaja seab tippklassi energiasäästlikule elule uue standardi.
