Biofiilse disaini kasutamine avalikus ruumis

Biofiilne disain hõlmab eri kontseptsioone ja meetodeid, mis tugevdavad inimeste ja looduse suhet, tuues tehiskeskkonda loodusest pärinevaid elemente. Arhitektid ja sisekujundajad saavad soovi korral rakendada oma töös biofiilse disaini juhtpõhimõtteid. Selles artiklis tutvustatakse kõnealust teemat kõigile, kes plaanivad luua biofiilsete elementidega üldkasutatavaid ruume. Selles selgitatakse, mida biofiilse disaini rakendamisel silmas pidada, ja tuuakse näiteid selle lähenemisviisi praktiliste kasutusvõimaluste kohta.

Mis on biofiilne disain?

Inimesed on välja arenenud looduskeskkonnas, mitte inimtekkelises keskkonnas. Seetõttu tunnemegi tõmmet looduse poole. Paljudes teadustöödes on uuritud inimeste loomulikku reaktsiooni loodusstiimulitele ning seda, kuidas kokkupuude loodusega (eriti korduv kokkupuude) edendab meie tervist ja heaolu. Biofiilia ehk inimeste soodumus armastada loodust ei ole sugugi uus idee, kuid mõiste kui sellise võttis esimesena kasutusele Erich Fromm oma 1973. aasta raamatus „The anatomy of human destructiveness“. Laiemasse kasutusse jõudis see Edward O. Wilsoni 1984. aasta teose „Biophilia“ kaudu, mis laiendas selle teema käsitlust ja sidus biofiilse disaini idee arhitektuuriga.

Kahjuks nähakse loodust sageli pelgalt vahendina, mille arvelt ehitada tehismaailma, mitte aga ruumina, millega peaksime olema harmoonilises kahepoolses suhtes. Tänapäeva maailm pärsib meie võimet loodusega suhelda ja peamine süüdlane on just tehiskeskkond, kus meie aeg möödub valdavalt siseruumides, varjul ümbritseva looduse eest. Calabrese ja Kellert kirjutavad oma raamatus „The practice of biophilic design“ (2015), et selle tulemuseks on „piisav kontakt loomuliku valguse, õhuvahetuse, materjalide, taimede, vaadete, looduskujude ja -vormidega“. Biofiilne disain püüab seda looduslikku tasakaalu taastada, tuues looduselemendid ja sünergilised suhted sellesse keskkonda, kus inimesed elavad oma igapäevaelu – hoonetesse ja nende ümbrusse.

Biofiilse disaini kuus elementi

Biofiilse disaini üks suurimaid propageerijaid Stephen Kellert on pikemalt kirjutanud inimkonna suhtest loodusega. Teoses „Biophilic design: the theory, science, and practice of bringing buildings to life“ (2008) toob Kellert esile biofiilse disaini kuus põhielementi:

• Keskkonnaomadused

Keskkonnaomadused kui biofiilse disaini element on seotud looduslike omadustega, mida võib kohata tehiskeskkonnas.

• Looduskujundid ja -vormid

Looduskujundite ja -vormide element hõlmab looduse kujutamist ning matkimist nii hoonete sisemuses kui ka neist väljaspool.

• Loodusmustrid ja -protsessid

Selle elemendi puhul on keskmes tehiskeskkonna täiustamine loodusele omaste nähtustega.

• Valgus ja ruum

Valgus ja ruum on biofiilse disaini lahutamatud osad ning neid saab eri viisil kodukeskkonda tuua.

• Kohapõhised suhted

Inimesed tunnevad tugevat sidet kohtadega ning kohapõhiste suhete element osutab kultuuri ja ökoloogia seotusele.

• Väljakujunenud suhe inimeste ja looduse vahel

Selle elemendi puhul pööratakse eritähelepanu inimese ja looduse suhte põhiaspektidele ning selle suhte kajastamisele tehiskeskkonnas.

Mis on biofiilse disaini põhimõtted?

Enne kui käsitleme praktilisi suuniseid selle kohta, kuidas biofiilset disaini avalikus ruumis kasutada ja kuidas teised seda teinud on, avame esmalt idee, millele praktika tugineb. Biofiilne disain näeb inimeses bioloogilist organismi ning püüab tehiskeskkonnas luua hoonetest ja maastikest koosneva tervisliku loodusliku elupaiga, mis mõjuks hästi meie tervisele, füüsilisele heaolule ja enesetundele. Kellerti ja Calabrese järgi tuleb selleks rakendada järgmist viit põhimõtet.

Biofiilne disain:

• eeldab korduvat ja pidevat kokkupuudet loodusega;
• keskendub inimese kohanemisele loodusega, mis on evolutsiooni käigus parandanud inimeste tervist, füüsilist heaolu ja enesetunnet;
• soodustab emotsionaalse sideme teket konkreetsete keskkondade ja kohtadega;
• edendab positiivset vastastikmõju inimeste ja looduse vahel, mis omakorda soodustab laiema sideme tajumist ning vastutustunnet inim- ja looduskogukondade eest;
• julgustab vastastikku tugevdavaid, omavahel seotud ja integreeritud arhitektuurilahenduste kasutamist.

Milles seisneb biofiilse disaini kasu?

Biofiilse disaini peamine eesmärk on saavutada tehiskeskkonnas harmoonia inimese ja looduse vahel. Selle kasu inimestele väljendub elukeskkonnas, mis soodustab tervislikumat käitumist ning toetab inimeste füüsilist ja vaimset tervist. Lisaks on see kasulik keskkonnale, sest loob tugevalt jätkusuutlikke loomulikke ruume, mille funktsioonid ja süsteemid järgivad loodusest tuttavaid põhimõtteid.

Selle rakendamiseks on palju võimalusi. Näiteks võib selleks kasutada vorme ja kujusid, millel silm loomuldasa puhkab ning mis mõjuvad rahustavalt. Abiks on ka ergonoomiliselt disainitud mööbel ja furnituurid, samuti süsteemid ja funktsioonid, mis käivituvad ilmastiku mõjul, saavad sellest energiat või mida ilmastik võimendab. Lisaks võib elukeskkonda lõimida kohalikke materjale ja kultuuritavasid.

Kellert ja Calabrese esitavad loetelu biofiilse disaini peamistest kasuteguritest inimtervisele.

Kasu füüsilisele tervisele:

• parem füüsiline vorm;
• madalam vererõhk;
• suurem mugavustunne ja rahulolu;
• vähem haigussümptomeid;
• üldiselt parem tervis.

Kasu vaimsele tervisele:

• suurem rahulolu ja motiveeritus;
• vähem stressi ja ärevust;
• paranenud võime probleeme lahendada ja rohkem loovust.

Positiivne mõju käitumisele:

• parem oskus olukordadega toime tulla ja teadmisi omandada;
• parem tähelepanu- ja keskendumisvõime;
• parem suhtlusoskus;
• vähenenud vaenulikkus ja agressiivsus.

Kuidas biofiilset disaini praktikas rakendatakse?

Selleks et eeltoodud kasutegureid parimal moel ära kasutada, tuleb biofiilse disaini filosoofiat rakendada ökosüsteemile suunatud laiapõhjalise käsitluse kaudu, mitte aga killustatuna ega vajaduspõhiselt üksikelemente või strateegiaid kasutades. Kellerti ja Calabrese sõnul peaks biofiilne disain „edendama ökoloogiliselt seotud disainilahendusi eri tasanditel alates üksikutest tubadest, hoonest kui tervikust ja ümbritsevast maastikust kuni linna ja bioloogilise piirkonnani“. Selleks ei piisa pelgalt tööriistade ega meetodite rakendamisest. Biofiilne disain eeldab mõtteviisi muutust, valmidust võtta „vastutus looduskeskkonna ja selle jätkusuutlikkuse eest“.

Biofiilse disaini rakendamine konkreetses ehitusprojektis sõltub mitmest tegurist, näiteks projekti lähtepunktist ja suurusest, hoone või maastiku kasutusotstarbest, kuludest ja eelarvest ning muudest majandus-, logistika- ja regulatiivteguritest. Kellert ja Calabrese toovad lähtepunktina esile kolme liiki kogemusi, mida saab luua eri biofiilsete disainistrateegiatega ning mis tuleks kaasata nõnda, et need üksteist igati tugevdaksid ja toetaksid. Iga kogemus hõlmab omakorda eri atribuute.

• Looduse vahetu kogemine

See viitab otsesele kokkupuutele tehiskeskkonnas olevate loodusobjektidega.

Atribuudid: valgus, õhk, vesi, taimed, loomad, ilm, loodusmaastikud ja ökosüsteemid, tuli.

• Looduse kaudne kogemine

Selle all peetakse silmas kujutisi või pilte loodusest või loodusmustritest ja -protsessidest.

Atribuudid: looduspildid, looduslikud materjalid, looduslikud värvid, loodusliku valguse ja õhu matkimine, looduslähedased kujundid ja vormid, looduse manamine, teaberohkus, vanus, muutused ja paatina, looduses esinev geomeetria, biomimikri.

• Ruumi ja koha kogemine

Ruum ja asukoht on seotud looduses leiduvate ruumiliste omadustega, mis võivad tehiskeskkonda tuues parandada meie tervist ja heaolu.

Atribuudid: väljavaade ja varjupaik, organiseeritud keerukus, osade lõimimine tervikuks, siirderuumid, liikuvus ja orienteerumine, kultuuriline ja ökoloogiline side kohaga.

Millal täpselt tuleks avalikus ruumis kasutada biofiilset disaini?

Kuigi biofiilse disaini põhimõtted ja elemendid on universaalsed, tuleb avalike ruumide puhul arvestada iseärasusi, mis teevad nende projekteerimise ja ehitamise eriliseks võrreldes erakasutuseks mõeldud projektidega. Järgnevalt toome esile mõne küsimuse, mida avalike ruumidega seoses meeles pidada.

• Suurem läbikäidavus: kuidas saaks inimeste liikumist suunata biofiilse disaini põhimõtete abil nii, et see oleks loomulik, meeldiv ja tõhus?
• Intensiivsem kasutus: kuidas kasutada disainilahendusi ja materjale, et tagada hoonete, mööbli ja furnituuri vastupidavus tehiskeskkonnas ning piirata negatiivset mõju tervisele, näiteks stressi ja ärevust, mis kaasnevad rahvarohkete avalike ruumidega?
• Suuremad ruumid: kuidas luua funktsionaalseid, suuremõõtmelisi hooneid ja maastikke, kasutades selleks loodusressursse ja -vorme?
• Mürarikkam keskkond: kuidas aitavad biofiilsed põhimõtted piirata mürateket ja selle levikut, luua loomulikumat helikeskkonda ning pakkuda võimalust liigse müra eest varjumiseks?
• Vähe turvalisust: arvestades et juurdepääs avalikele ruumidele ei ole piiratud samamoodi nagu eraasutuste ja eluruumide puhul, siis kuidas saaks rakendada biofiilseid elemente, et loomulikul viisil reguleerida inimeste sisenemist ja väljumist ning luua keskkond, kus turvalisust on lihtsam tagada?
• Ruumi funktsioon: milliseid biofiilseid disainistrateegiaid saab kasutada, et soodustada avaliku ruumi otstarbekohast kasutamist ja tagada selle sobivus vastavaks otstarbeks? Kui hoonet asuvad kasutama peaasjalikult konkreetsed rühmad, siis kuidas saaks hoone loomuldasa toetada nende vajadusi ja eelistusi?

Mõni näide biofiilse disaini kasutamise kohta avalikus ruumis

Võib-olla meeldib teile mõte rakendada oma projektides biofiilset disaini, kuid te ei tea, kust alustada? Siin on mõni näide avalike ruumide kohta, kus on edukalt kasutatud artiklis kirjeldatud põhimõtteid ja elemente ning saavutatud häid tulemusi.

Jewel Changi lennujaam – looduse lõimimine tehiskeskkonda

Singapur võttis 60ndatel kasutusele aedlinna moto ja pärast seda on Singapuri sageli toodud heaks näiteks selle kohta, kuidas taimede kaasamine arhitektuuri rikastab rahvarohket linnakeskkonda. Singapuri üks kuulsamaid biofiilse arhitektuuri näiteid on Jewel Changi lennujaam, mille keskne vee-element Rain Vortex – maailma kõrgeim siseruumides paiknev veejuga – on ümbritsetud džungliringiga. Jewel Chang kui lennujaama kolme terminali sidepunkt kujundati omaette sihtkohaks ning sealsed looduslikud vaatamisväärsused pakuvad reisijatele meelelahutust.

Hotellikett 1 Hotels kui terviklik biofiilne elamus

Erilise ilmega 1 Hotelsil on arvukalt majutusasutusi üle kogu Põhja-Ameerika ning peagi ka Euroopas ja Austraalias. Hotelliketi esindustes on teadlikult keskendutud biofiilsele disainile, et edendada jätkusuutlikkust ning pakkuda külalistele ainulaadset heaolukogemust, aidates neil end majutuse ajal looduslähedaselt maandada ja mõnusalt tunda. 1 Hotels kasutab selle saavutamiseks näiteks looduskujundeid ja -vorme, mis hägustavad piiri hoone ja looduskeskkonna vahel, taaskasutatud materjalidest valmistatud mööblit, vastutustundlikult hangitud toiduaineid hotelli restoranis ning rohkelt taimi nii hotellis kui ka sellest väljaspool.

Roheline sõidutee – biofiilne tänava projekteerimine

2015. aastal algatati Austraalias Melbourne’is rohelise sõidutee programm „Green Your Laneway“, et soodustada eri linnatänavate ümberkujundamist kogukonnaprojektide kaudu. Projekti põhitegevused olid köögiviljaaedade rajamine ning valitud tänavate haljastamine aknakastide, ronitaimede, rippkorvide ja miniatuursete vihmaaedadega, et suurendada piirkonna bioloogilist mitmekesisust ja luua elupaiku elusloodusele. Lisaks kaasnes sellega õhusaaste filtreerimine, sademevee ärajuhtimine ja õhutemperatuuri reguleerimine palava ilmaga, et kokku hoida energiat ja ressursse. Projekt parandas ka elanike heaolu ja tänavate kasutamise kogemust ning muutis tavalised sõiduteed kohaks, kus inimestele meeldis päriselt aega veeta.

Loodetavasti saite sellest artiklist kasulikku teavet biofiilse disaini kasutamise võimaluste kohta ning kogusite eri disaininäidetest inspiratsiooni, et kasutada oma järgmises ehitusprojektis biofiilseid lahendusi. Pidage meeles, et Thermory termotöödeldud puit on looduslik ehitusmaterjal ning pakub mitmesuguseid eeliseid tervise ja heaolu edendamiseks.