Biofiilne disain – kellele ja milleks?

Arhitektuuri ja sisekujunduse maailmas kogub populaarsust trend, mille keskmes on looduslike materjalide ja elustaimede kasutamine ning inimeste ühendamine loodusega. 1980. aastatel Ameerika teadlase Edward O. Wilsoni kasutuselevõetud mõiste, mis on tänapäeval tuntud kui biofiilne disain, ei ole tegelikult uus – ka modernistlik liikumine pooldas ruumide kujundamist värske õhu ja loomuliku valguse abil. Hiljutised uuringud on aga tõestanud, et biofiilse disaini põhimõtete kasutamine elu- ja töökohas võib parandada meie heaolu, eriti kuna veedame rohkem aega siseruumides ja virtuaalmaailmas kui looduses.

Loodusest kaugenemise negatiivne mõju on muutumas arhitektide ja disainerite keskseks mureks. Biofiilse disaini näited ulatuvad sõnajalgadega kaetud seinast ja termotöödeldud puidust voodrilaudade ja inseneripuidu kasutamiseni. Tehnoloogia ja ehitusmaterjalide areng võimaldab meil looduse kasulikest omadustest veelgi rohkem kasu saada.

Mitmed väiksed ja suured projektid on kavandatud biofiilse disaini põhimõtete alusel, näiteks Eestis asuv Maidla puhkemaja, mille Thermory saarepuidust tumedad välisvoodrilauad on muudetud vastupidavamaks ja ilmastikukindlaks, töödeldes puitu kuumuse ja veeauruga. Voodrilauad panevad hoone ka ümbritsevate tumedate puudega ühte sulama.

Maidla puhkemaja
Foto: Elvo Jakobson

Biofiilse disaini rakendamiseks ühendab valmismaja ÖÖD suured klaaspinnad ja termotöödeldud puitpaneelid.

oodhouse.comFoto: Oodhouse.com

Suuremad ja tuntumad projektid on Grimshaw’ Eedeni projekt, loodusekesksete atraktsioonidega looduspark Cornwallis Inglismaal, ja Singapuri pilvelõhkujad, mis on taimedest tulvil.

Eedeni projekt Devonis Edela-Inglismaal
Pildid: Penstones,
Pixabay

Moshe Safdie ettevõte Safdie Architects on kavandanud mitu silmapaistvat projekti Singapuris, et inimesi loodusega ühendada – uus kontseptsioon selles ülerahvastatud suurlinnas, kus on aasta ringi väga palav –, näiteks suur bassein hotelli Marina Bay Sands katusel ning Changi rahvusvahelises lennujaamas asuv Jewel, kus on tohutu kasvuhoone ja vihmavee taaskasutamisel loodud sisekosk.

Suur bassein hotelli Marina Bay Sands katusel
Foto: Will Truettner, Unsplash

Jewel Changi rahvusvahelises lennujaamas
Foto: Peerapon Chantharainthron, Unsplash

Biofiilsetest sisekujundusprojektidest on Tallinnas Ülemiste linnakus asuv Thermory kontor ja esindussalong samuti koondunud looduslike materjalide kasutamise ümber, kuid on samas ka traditsiooniline töökoht. Lisaks eritellimusena valminud mööblile on mitmel põrandal, seinal ja lael kasutatud Thermory termopuitu. Kontori disaininud Eesti arhitektuuribüroo KAMP Arhitektid on üks paljudest, kes kasutab inimeste eluviisi parandamiseks looduslikke materjale. „Disainerid proovivad üha enam kasutada looduslikke materjale, sest oluline on luua inimsõbralik ja tervislik ruum,“ teatas büroo. „Meid ümbritseb tohutu kogus sünteetilisi materjale. Kui saame arhitektidena selle koha pealt aidata, et tuua meie elukeskkonda loodust, oleme rõõmuga valmis seda tegema.“ Puidu ja taimede kasutamise eelis ei ole ainult kaunis keskkond, vaid see aitab ka inimestel olla rahulik ja keskenduda.

Thermory esindussalong
Projekteerija: KAMP Arhitektid

Biofiilse disaini projektides on sageli esikohal puit. Kuigi see on traditsiooniline ehitusmaterjal, mida on kasutatud sajandeid, on hiljutised tehnikasaavutused parandanud märkimisväärselt selle vastupidavust. „Eestlastele meeldib arhitektuuris puitu kasutada,“ teatas arhitektuuribüroo KAMP Arhitektid. „Puidu kasutamine ehitustööstuses annab pärast puu mahavõtmist sellele kõige pikema eluea. Sellest paberi valmistamine või isegi kütteks kasutamine ei ole loodusliku materjali kasutamiseks piisavalt kaalukas põhjus.“

Thermory Thermo-AshNOA restoran Tallinnas
Projekteerija: KAMP Arhitektid
Foto: Elvo Jakobson

Veel üks näide puidu täiustamisest ja selle eeliste kasutamisest on inseneripuit. Kokkuliimitud puidukihtidest valmistatud ristkihtliimpuidust (CLT) paneelid muudavad hoone ehitamise kiireks ja lihtsaks. Materjalil on väiksem ökoloogiline jalajälg ja madalam CO2 jalajälg kui betoonil või terasel, mis on taastumatud ja energiakuluka tootmisega materjalid.

Nii nagu termotöödeldud puit, mille Thermory võttis kasutusele 1990ndatel viikingite teadmiste ja soomlaste arengutöö tulemusena, töötati CLT Saksamaal välja umbes samal ajal. Mõlemad muudavad puidu veekahjustustele vastupidavamaks, tugevamaks ja soojahoidvamaks. Thermory toodetes on kasutatud ainult sellist puitu, mis on pärit hästi majandatud ja pidevalt taastuvatest metsadest, selle asemel, et hankida seda ohustatud metsadest ja vihmametsadest. Termotöödeldud puit, taimed ja looduslikud materjalid, nagu savi ja kivi, on suurepärane viis ruumi või hoonesse loodust lisada, mis on biofiilse disaini aluspõhimõte.