Milles seisneb sauna fenomen?

Sauna tööpõhimõte on järgmine: kerisekivid kuumutatakse kõrge temperatuurini ning vee viskamisel kividele tekib aur ja mulje kuumuse suurenemisest. Enamiku inimeste jaoks tähendab saun mõnusat lõõgastumiskohta. Samuti on saun tervisele kasulik ja kuumas keskkonnas viibimine tekitab meeldiva tunde – seepärast leidubki saunu hotellides, jõusaalides ja spaades üle kogu maailma.

Kuigi sauna leiutamise au omistatakse üldjuhul soomlastele, on palju riike, kus saunade ja sarnaste ehitiste traditsioonid on sama elujõulised ja pikaajalised. Eesti ettevõttena oleme uhked siinse saunapärandi ja -kultuuri üle, millel on olnud eestlaste eluolus tähtis koht.

Miks käia saunas?

Saun on kasulik nii vaimsele kui füüsilisele tervisele ning samuti peetakse seda suurepäraseks suhtluskohaks. Sageli ollakse seda meelt, et kuna saunaskäijad on tavaliselt alasti ja kuumus aitab lõdvestuda, kaovad saunas sotsiaalsed piirid, jutt voolab sujuvamalt ja inimesed on altimad end teistele avama. Nii ongi saunast saanud paljude jaoks ideaalne koht, kus pere ja sõpradega kokku saada, ning on neidki, kes eelistavad ärivestlusi pidada just saunas.

Saunas valitseva kuumuse tõttu on seda alati peetud puhtaks ja hügieeniliseks kohaks – veel 1940. aastatel oli üsna levinud saunas sünnitamine. Kuigi saunas käimine ei ole imerohi haiguste vastu, on tõestatud, et see aitab vähendada südame-veresoonkonnahaiguste riski, parandada und ja naha seisukorda ning ergutada vereringet. Samuti leevendab see lihasvalu ja rahustab meeli.

Sauna liigid

Kõige varasemad teadaolevad saunad olid maa sisse kaevatud augud, milles asuvas koldes aeti kivid kuumaks. Veel üsna hiljuti oli kõige levinum suitsusaun, kus kerisekivid pidid mitmeid tunde kuumenema, enne kui suits välja lasti ja võis sauna minna. Nii Eestis kui Soomes on endiselt mitu avalikku suitsusauna.

Suitsusaun asendus aja jooksul saunaga, kus kasutati puuküttega ahju, milles tekkiv suits väljub korstna kaudu. See võimaldab saunaskäijatel juba kerisekivide kuumutamise ajal saunas olla. Nii ei pea saunaminekuga ootama kütmise lõpetamiseni ja saunamõnusid saab nautida nii pikalt, kui süda ihkab – selleks tuleb vaid puid lisada. Tänapäeval on paljud saunad, eriti linnades olevates era- ja kortermajades elektrikerisega.

Alles üsna hiljuti jõudis saunaturule uut tüüpi saun – infrapunasaun, kus on keha soojendamiseks kasutusel infrapunakiirgur. Infrapunasaun, mis leiutati 1960. aastatel Jaapanis, on viimase 10–15 aasta jooksul kiiresti populaarsust kogunud. Kuigi mõne arvates ei ole tegu päris saunaga, sest seal ei saa leili võtta, rõhutavad infrapunasauna pooldajad selle kasulikkust tervisele – näiteks aitab see leevendada lihasvalu ja liigesjäikust, ergutada ainevahetust, tugevdada immuunsüsteemi, soodustada mürkide väljutamist ja vähendada stressi.

Eesti saunakultuur

Eesti inimestel on saunaga väga tugev side, mis ulatub kaugele ajalukku ja millel on praeguseni meie kultuuris tähtis osa. Kõige traditsioonilisem saunaliik on siinmail UNESCO pärandinimekirja kantud Lõuna-Eesti suitsusaun, mis oli iseäranis levinud kuni 20. sajandi alguseni. Veidi ringi vaadates kohtate aga kindlasti veel palju teisi saunatüüpe. Eestis on väga populaarne saunakomme vihtlemine ehk kasevihaga keha sopsutamine, mis ergutab vereringet ja toob vere nahapinnale lähemale.

Eestis on saun täitnud mitmeid ülesandeid – kunagi oli see koht, kus sünnitati lapsi, pesti enne abiellumist pruuti ja kus vana-aastaõhtul tehti läbi uueks aastaks ettevalmistav puhastusrituaal. Vanasti uskusid paljud eestlased, et saun on vaimude eluase. Saunaehituses on traditsiooniliselt kasutatud ühtesid ja samu puuliike: seinte jaoks okaspuitu ning lava ja muude osade jaoks lehtpuitu.

Thermory saunad

Kui otsid saunaehituse jaoks sobivat materjali, on Thermory õige valik. Meie juures ootavad sind kümme vastupidavat, praktilist ja kauni välimusega puuliiki. Pakume kõiki saunaehituseks vajalikke materjale, aga ka valmissaunu ja nõustamist eriprojektide jaoks. Tutvu lähemalt meie saunamaterjalidega.