Alates 2012. aastast on Eestis loodud arvukalt riigigümnaasiume, et tagada kvaliteetne gümnaasiumihariduse kättesaadavus igas maakonnas. Muutuste taga on õpilaste arvu vähenemine ning sellest tulenev soov ressursse mõistlikult kastutada ja lõpetada laste väljavool maakondadest vaid suurematesse linnadesse. 2023. aastal avatud Pelgulinna Riigigümnaasiumi hoone on järjekorras 26. valminud koolimaja.
ARHITEKT MUST
2023
THERMORY BENCHMARK TERMOMÄND WOODSAFE TULETÕKKETÖÖTLUSEGA
EESTI
Avaliku arhitektuurikonkursi võitis Arhitekt Must, kelle nägemusel loodi üks suurimaid puitkonstruktsiooniga ehitisi Eestis. “Pelgulinna Riigigümnaasium on keskkonnaalase suunitlusega ning meile oli oluline luua projektis materjalivalikuga orgaaniline side ruumilise keskkonna ja kooli õpisuuna vahel. 85% hoone kandekonstruktsioonist on puidust, millele lisandub 3600 m² fassaadilaudist ja 33km puitsõrestiku elemente,” ütleb hoone üks arhitekte Ott Alver.
Puit on koolimaja projektis leidnud väga laialdast ja mitmekesist kasutust ning on seejuures kaunilt eksponeeritud. Puidust on valmistatud akustilised paneelid ja kolmnurksed heli laialipeegeldavad profiilid; ristkihtpuidust seina-, vahelae- ja katusepaneelid; kassettlaed, fassaadilaudis ja topeltfassaadi sõrestik. Viimistlusmaterjalidena on kasutatud heledat hallika alatooniga puitu, mis annab hoonele naturaalse üldmulje.
Termotöödeldud männipuidust sõrestik fassaadil on hoone visiitkaardiks. Ligi meetri sügavune puidust punutis aitab kaotada ranged piirid koolimaja sise- ja välisruumi vahel. Sõrestik on projekteeritud nii, et see ei piiraks vaateid siseruumidest, kuid varjaks võimalikult palju ülevalt ja külgedelt tulevat päikesevalgust. Kooliruumid vajavad küllaldaselt päevavalgust, kuid päikeseliste päevadega tuleb selle intensiivsust ohjata. Suurte klaasfassaadide juures kasutati lisaks väliseid kaitsekardinaid, mis aktiveeruvad päikesevalguse korral.
Koolimaja fassaadi pinda kattev sõrestik on valmistatud ühe ristlõikega profiilist ning selle punutise keerukus tuleneb ühe elemendi kordusest – puitprofiil on paigaldatud kindla rütmiga horisontaalselt ja vertikaalselt. Lisaks sellele, et termotöödeldud liimpuidust ruumiline sõrestik katab kogu hoone fassaadi, jätkub see ümber koolimaja kulgeva 300 meetri pikkuse pingina.
Kuna puit peab vastu pidama vähemalt 25–30 aastat, esitab keerukas ja ruumiline fassaad toodetele ja materjalidele väljakutse. Topeltfassaadi puhul on rõhku pandud maksimaalse ilmastikukindluse tagamisele. Nõutud eluea annab puidule kõrgsurve meetodil vaakumkambrites peale kantud tuletõkkevahend. Puitprofiilide ühenduste puhul on kasutatud minimaalse kokkupuutepinna saavutamise eesmärgil distantspukse. Kõik fassaadikinnituselemendid on valmistatud roostevabast terasest ja puitprofiilide ülemised otsad on kaetud komposiitplaadist mütsidega.
Arhitektid ütlevad, et Pelgulinna Riigigümnaasiumi projekteerimisel on kasutatud varasemate avalike hoonete projektidega eksperimenteerides õpitut ning kokku on koondatud ennast juba tõestanud lahendused.
