Arhitekt Mari Hunt on viimase kümnendi jooksul lisaks igapäevatööle arhitektina tuntust kogunud väikemajade ja installatsioonide disainimise ja ehitamisega. Mitmed metsarajatised ja varjualused on valminud koostöös RMK ja EKA sisearhitektuuri osakonnaga, loodusvillad Maidla Nature Resortiga ning koostöös eraklientidega erilised majutuskohad ja eramud. 2018. aastal alustas ta oma 20 ruutmeetri suuruse minimaja projekteerimise ja ehitamisega, millele järgnes sõbrale projekteeritud minimaja. Laulasmaal valminud hoone on nende majade edasiarendus ja kolmas täiustatud versioon.
Mari Hunt
2023
THERMORY BENCHMARK TERMOMÄND
EESTI
Võib öelda, et Minikin Hunt majamudeli idee sündis viis aastat tagasi arhitekti isiklikust vajadusest — soovist luua eriline aga lihtsasti ehitatav ja paigladatav minimaalse pinnaga eluks vajalike funktsioonidega eluruum. Oma esimese minimaja ehitusel tegi ta läbi kõik head ja vead, et veenduda mis toimib ja mis mitte. Samal ajal disainis ta kümmekond ruutmeetrit suuremat hoonet oma sõbrale. Koos tehasega katsetati maja kahes osas krundile viimist, muudetud sai sanitaarruumide plaanilahendust, lisati nurgaaknas paiknev kamin ja teise korruse vintskapp.
Kolmas maja sündis tänu entusiastlikule kliendile, kelle usk Minikini mudeli toimimisse oli nii suur, et tõukas arhitekti arendama eelmiste versioonide põhjal veel paremat lahendust. Nii valmiski Minikini pooleteisekorruseline minimaja männimetsa vahele Laulasmaal. Hoone asetamisel maastikku oldi väga ettevaatlik, kuna soov oli luua võimalikult keskkonda sulanduv maja ning alles jätta kõik olemasolevad männipuud paigutades hoone nende vahele.
Hoone kavandati 20 m² suuruse ehitisealuse pindalaga, et säästa kõiki bürokraatia eest. Nii väikese maja disainimisel on arhitektuur ja sisearhitektuur tugevalt läbipõimunud ning seetõttu käis projekteerimine paralleelselt seest-välja ja väljast-sisse. Hoone üldmõõtude aluseks said kõik olulised siseruumis paiknevate funktsioonide suurused. Millimeetri täpsusega pandi paika köögimööbel, sissepääs, tualettruum ja trepi asukoht. Protsessi oli kaasati sisearhitekt Ines Haak, kelle materjalitunnetus ning sisekujunduselementide valik sobitus hästi üldise kontseptsiooniga.
Minimaja esimese korruse 17 m² suurusel pinnal asub lisaks kõrge laega eluruumile kööginišš, tualettruum ning garderoob. Teisel korrusel paikneb magamislavats, milleni viib lehtmetallist avatud trepp. Teise elutoana toimib maja ees olev terrass, millest saab tänu suurtele klaaspindadele justkui toa pikendus. Elutoa nurgakamin pakub võimalust nautida nii elavat tuld kui aknast paistvaid mände ja mustikapõõsaid. Soojal ajal saab väliruumis diivanil puhata või väliköögis toimetada.
Hoone fassaad ja terrass on kaetud termotöödeldud männilauaga. Thermory toodete puhul meeldis arhitektile väga, et materjali sai paigaldada ilma nähtavate kruviaukudeta ning täpselt sama materjaliga sai katta nii fassaadi kui terrassi. Termotöödeldud laua kasutamine fassaadimaterjalina oli arhitekti jaoks üsna kindel lahendus, kuna see on vastupidav, ajatu väljanägemisega ning loob ajaga aina enam isikupära. Männilaua valiku juures sai oluliseks hoone asukoht mereäärsete mändide keskel, kus mändidest ümbritsetud maja on nüüd kaetud männilaudisega. Hetkel on laua värvitoon veel mõnusalt pruunikas ja puidune, kuid aja möödudes sulandub oma halli tooniga aina paremini ümbritsevasse keskkonda.
Laulasmaa minimaja on küll väike hubane maja metsas, kuid pakub kõiki mugavusi ning on ühendatud nii vee, kanali kui elektriga. Arhitekt on erinevate projektide jaoks uurinud võimalusi täiesti offgrid lahenduste jaoks, kuid leiab et hetkel ei ole veel olemas piisavalt head lahendust üksikule majale just vee taaskasutamise osas. Lahendused, mis on välja töötatud vee ringluses hoidmiseks vajavad vähemalt 5-10 sarnast majakest. Sooja saaks majja kaminaga ning ka elektri miinimumvajaduse toota tuule või päikesepaneeliga.
Kokkuvõtvalt ütleb Mari Hunt, et minimajas on termomänniga kaetud ruutmeetreid rohkem kui hoones kasulikku pinda kokku ja lisab naljatades: “Vanarahvatarkus ütleb, et esimene maja ehita vaenlasele, teine sõbrale ja kolmas endale. Mina tegin risti vastupidi.”
Biofiilse disaini eesmärk on luua ruume, mis mõjuvad hästi nii tervisele kui ka keskkonnale, soodustades inimeste loomupärast kiindumust loodusesse ja...
Naturaalsel puidul on palju kasutusvõimalusi. Puidu ilu ja mitmekülgsus teevad sellest asendamatu ehitusmaterjali. Puit mõjub igas hoones soojalt ja...
Kuidas pidasid puust viikingilaevad soolases merevees nii hästi vastu? Nimelt oli Skandinaavia meresõitjatel tavaks puitu kuumutada. Tänapäevase...
Puit on looduslik materjal, mille värvus aja jooksul muutub. Ka Thermory termotöödeldud puittooted ei ole selles suhtes mingi erand – vananedes...
Voodrilaudade valimine projekti jaoks on keeruline ülesanne ja kuna võimalusi on ääretult palju, võib ühel hetkel tunduda, et oled omadega ummikus....
Ehtne puit jätab nii välistingimustes kui ka siseruumides sooja ja õdusa üldmulje. Iseäranis välistingimustes on väga tähtis eelistada puitu, mis ei...
Ajal, mil üldsuse teadlikkus erinevate toorainete säästlikkuse kohta on suurenemas, tajuvad nii väiksemad kui suuremad ettevõtted survet näidata, et...
Kus te ka ei elaks, kui olete valimas terrassi- või välisvoodrimaterjali, peate mõtlema sellele, kuidas see materjal aja jooksul ilmastikuga kokku...
2022. aastal jätkub üleilmne säästva arhitektuuri ja ehitamise megatrend. See mõjutab materjalide valimist nii siseruumi kui ka välistingimustesse,...
Puit on maailma üks levinumaid ja – eeldusel, et metsi majandatakse säästvalt – ainus taastuv ehitusmaterjal. Ent sama ei saa öelda troopilise puidu...
Minu kodu on mu kindlus – koht, kus kõik pereliikmed peaksid tundma end turvaliselt ja mõnusalt. Kodus kasutatavad ehitusmaterjalid peaksid seda tunnet...
Meie artiklites on tihtipeale mainitud, et Thermory saarepuidu vastupidavusklass on klass 1 ja Thermory männipuidu oma on klass 2. Mida see aga täpsemalt...
