Thermory on kusjuures minu esimene töökoht. Mäletan, kui siia tulin ja siin territooriumil olid tiigid, kus sai parte toitmas käia. Alustasin oma karjääri liimpressil abitöölisena. Tollal imetlesin nelikanthöövli operaatorit – õbluke ja väike naisterahvas, kes tegi mehiseid tükke ning mõtlesin endamisi: „Tahan ka nii!“. Eks ma väikse tüdrukuna jooksin ka ikkagi rohkem isa sabas ning tundsin huvi kõige vastu, mis ta teeb. Võib seega öelda, et see pisik on mulle maast madalast kaasa antud. Tänaseks olen töötanud kolmes erinevas osakonnas ja olnud erinevatel pinkidel operaator: liimpressil, Opticutil, Makoril ja Ceetecil. Olen võrdlemisi püsimatu inimene ning otsin ikka uusi väljakutseid ja seda Thermory mulle ka pakub. Pikaaegne unistus oli tõstukijuhi kompetentsi saamine ja siin töötades on see unistus realiseerunud.

Ettevõte on minusse alati suhtunud hästi soojalt ja inimlikult, toetanud. Emana pean oluliseks inimlikku sidet juhtimise tasandil, eriti just töö- ja eraelu tasakaalus hoidmise vaatest. Thermorysse tööle tulek polegi niivõrd tööle tulek, kuivõrd koju tulemine ning selle tunde loovad suuresti inimesed minu ümber.