Selline planeering võimaldab kõigil pereliikmetel leida omale privaatne paik olemiseks ning orgaaniliselt eraldada erinevad funktsioonid üksteisest. Lisaks kasutatakse piiride seadmiseks erinevaid istumis- ja seinaelemente ning taimi. Näiteks tänu maapinnast kõrgemale tõstetud seinale jääb madalamal asuv kogunemiskoht kaitstuks basseinipritsmete eest.

Rikkalik taimestik on paigutatud nii krundi piiridele kui erinevate tsoonide vahele. Kasutatud on  maahõngulise ja rikkaliku õitsemisajaga taimi. Näiteks aia ette istutanud rododendronid moodustavad kaitsva sirmi ning erinevad puud ja põõsad pakuvad privaatsust väljaspoolt aeda tulevate pilkude eest.

Termopuit on integreeritud nii hoone sise- kui väliruumi. Termotöödeldud puiduga on kaetud nii terrass kui hoone fassaad. Naturaalselt vananenud hallika tooniga termosaarest voodri- ja terrassilauad sulanduvad harmooniliselt kokku ümbritseva loodusega.

Termopuit valiti projekti selle vastupidavuse ja esteetilise välimuse tõttu. Kuna termotöötlus suurendab puidu vastupidavust ilmastikutingimustele, siis sobis see ideaalselt Hollandi nõudlikku kliimasse. Lisaks andis materjalivalikul kaalu termosaare pikk kasutusiga ja vähene hooldusvajadus ning selle kaunis värv.

Nii aiamaja kui aia disainis on ühendatud selged jooned, kaasaegsed materjalid ja väljapeetud viimistlus, mis koos rikkaliku taimevalikuga annavad aiale ajatu ilme.

The post Šikk aiakujundus Helmondis appeared first on Thermory.

See eritellimusel saun on kui loodusvaatluspaviljon, kus kogu leiliruumi seina katva klaasakna tagant saab jälgida järvel ja aias toimuvat – vaheldusrikkust jätkub nii Slovakkia suvises palavuses kui talvises pakases piisavalt. Sauna välisseinad on kaetud neljas erinevas laiuses ja paksuses termomännist laudadega. Thermory pakub nimelt võimalust kombineerida omavahel erineva profiiliga männipuidust voodrilaudu ning luua majale seeläbi ainulaadne ilme. Paksemad voodrilauad eenduvad õhematest ning annavad fassaadile ruumilisust.

Männipuidu kauni tooni säilitamiseks on lauad töödeldud UV-kiirguse eest kaitsva õliga. Hooldust tuleb regulaarselt korrata, et tulemus säiliks. Ilma õlitamiseta omandab termotöödeldud puit ajapikku maalähedase hallika tooni, kuid säilitab samamoodi ilmastikukindluse. Naturaalset halli tooni armastatakse Põhjamaades, kus eesmärgiks ei ole puidu esialgse tooni säilitamine ja kergelt luitunud ilme on taotluslik valik.

Leili- ja eesruumi seinad ning lagi on kaetud elegantse heleda lepapuiduga. STP profiiliga voodrilaudade kinnitused on peidetud. Meeldiva tekstuuriga lepapuit on leiliruumis hea valik, sest see on vastupidav ja vett tõrjuv ning ei lähe liiga kuumaks. Inspireerituna Auroom Natura saunadest ja mugavuse huvides lisati leiliruumi nii puuküttega keris kui elektrikeris.

“Termotöödeldud lepapuit on minu vaieldamatu lemmik seina- ja pingimaterjal, mida saunades kasutan, sest soojas saunas tekkiv puidu lõhn on lihtsalt võrratu. Kasutan seda oma projektides tihti ning soovitan ka klientidele,” ütleb Peter Jančár (Woodmaster SK).

Hoolikalt valitud materjalid ja tootja juhiste järgi teostatud korrektne paigaldus lubab saunale pikka eluiga. Saunamaja on küll väike, kuid arhitekti panus kombineerituna kvaliteetsete materjalidega väärib suurt tunnustust.

The post Eritellimusel saun järve ääres appeared first on Thermory.

Koolimaja lähtub oma kesksest positsioonist ning ei proovigi leida ühest orientatsiooni hoone esi- ega tagafassaadi näol. Kõik koolimaja küljed on võrdselt olulised ning moodustavad paviljoni keset pargi ja linnaväljaku omavahelist kokkupuutetsooni. Hoone kõrgem külg suhestub naaberkrundil asuvate korterelamutega ning varjab väljakult vaate nende otsaseintele. Hoone pikemad küljed, mis tõusevad ja langevad maastikuga kaasa, on avatud väljaku ja pargi poole. Hoone keskosa on kavandatud kitsa ja läbipaistvana, et läbi siseruumi tekiks visuaalne seos väljakuga hoone idaküljel ja pargiga hoone lääneküljel.

Koolimajas puuduvad koridorid, loodud on astmelise siseruumiga voolav ja isikupärane keskkond. Hoone kõige kõrgemas otsas kinnistu lõunapoolses küljes paiknevad kompaktselt õpperuumid. Maja madalamas osas asuvad arvuti- ja muusikaklassid, garderoob ja sanitaarruumid ning nende vahele jäävas avalikus ruumis avatud söökla ja aula ning õpiala ja õpetajate tööala, auditoorium ja raamatukogu.

Klasside paigutus võimaldab avada maksimaalselt vaateid pargile ja väljakul. Reljeefsele maastikule asetatud õppehoonet ümbritseb lai termomänniga kaetud trepistik ning mitmekesine haljastus. Hästi planeeritud väliala annab võimaluse õuetundideks ja kooliürituste pidamiseks.

Koolimaja fassaadil vaheldub tumedaks õlitatud termomänd samm-sammult kasvavate ja kahanevate klaaspindadega. Kõrged termotöödeldud laudisega kaetud lamellid hoone lääneküljel varjavad õhtupäikest avalikus ruumis. Algselt plaaniti projektis kasutada termosaart, kuid ökonoomsetel kaalutlustel langes valik termomänni kasuks.

Salto arhitektuuribüroo oli Thermory toodangu ja termotöödeldud puiduga varasemalt tuttav läbi Paide Riigigümnaasiumi projekti. Seal kasutati termomändi hoone fassaadil ning terrassil, kus puidupind jäeti naturaalset tooni. Mõlemasse projekti sai termopuit valitud tänu selle materjali väga heale vastupidavusele Eesti nõudlikus kliimas.

Lisaks koolimajale valmis riigigümnaasiumi peasissekäigu kõrvale kunstnik Timo Tootsi loodud kineetiline teos “Tintinnebula“, mis reageerib ilmastikunähtustele. Nii riigigümnaasium kui kunstiteos sobivad hästi Rakvere linnaruumi, mis on tuntud julgete arhitektuursete lahenduste poolest.

The post Rakvere Riigigümnaasium, Salto arhitektid appeared first on Thermory.

Hoonet iseloomustavad selged vormid ning puhas joon. Maastikku suurepäraselt sobituv eramu kaotab selge piiri sise- ja väliruumi vahel – eramu pakub üheaegselt nii varju kui avarust ja ühes sellega võrratuid vaateid California loodusele. Hoone ise on kui maamärk, mille tumedad tellisseinad kontrastis heleda krohviga), betoonpõrandad ja naturaalsetes toonides puit lasevad ümbritseval loodusel hästi esile tulla.

Puitu võib näha kõigis hoone arhitektuursetes elementides ning nii interjööris kui eksterjööris on hoitud ühtset joont. Termosaarega on kaetud maja välisseinad ja piirded, väliduši sirm, eritellimusel valmistatud pöörduks, garaažiuks ning välipink.

Hoone üks olulisemaid elemente on tellisseintest kõrgemale tõstetud ning klaasaknaga katkestatud lamekatus, mille alumine pind on täies ulatuses kaetud heleda puiduga. Väga sümpaatselt mõjub ühtlaselt jätkuv puidupind, mis katab nii eluruumi lage kui tuulekastide alumist külge. Sama materjaliga on viimistletud ka üks hoone seintest ning selles olev garaažiuks – lahendus aitab peita ukse ning luua visuaalselt ühtse pinna. Eluruumides sobitub termosaare värvitoon kaunilt kokku seal olevate pähklipuidust sisustusdetailidega.

Arhitekt on rahul termotöödeldud puidu mitmekülgse kasutusotstarbega ning Thermory toodete kvaliteediga, tänu millele sai projekt teostuda täieliku usaldusega. Materjali kasuks rääkis ka selle lihtne hooldamine, termiidi- ja mädanemiskindlus ning tootja poolt toodetele antud garantii. Terrassilauad said lihtsalt ja kiirelt paika tänu PaCS klambriliistudega kinnitussüsteemile, mis freesiti vajalikku mõõtu eritellimusena. See süsteem tagab esteetiliselt kauni tulemuse, kus näha ei jää ühtegi kruvi ega kruviauku.

“Tundub, et projektiga tabasime nišši, mida Thermory portfoolios seni ei ole eksponeeritud – näha on väikseid kodusid või ühiskondlikke suuri hooneid, kuid mitte keskmise suurusega eramuid”. Elegantne ja läbimõeldud projekt tõestab edukalt, et looduslikud materjalid on võti jätkusuutliku kaasaegse arhitektuuri loomisel ning et termopuit sobib ideaalselt igas mõõdus hoonetesse.

The post Bensoni eramu, Studio AZ Design appeared first on Thermory.

Kolmas maja sündis tänu entusiastlikule kliendile, kelle usk Minikini mudeli toimimisse oli nii suur, et tõukas arhitekti arendama eelmiste versioonide põhjal veel paremat lahendust. Nii valmiski Minikini pooleteisekorruseline minimaja männimetsa vahele Laulasmaal. Hoone asetamisel maastikku oldi väga ettevaatlik, kuna soov oli luua võimalikult keskkonda sulanduv maja ning alles jätta kõik olemasolevad männipuud paigutades hoone nende vahele.

Hoone kavandati 20 m² suuruse ehitisealuse pindalaga, et säästa kõiki bürokraatia eest. Nii väikese maja disainimisel on arhitektuur ja sisearhitektuur tugevalt läbipõimunud ning seetõttu käis projekteerimine paralleelselt seest-välja ja väljast-sisse. Hoone üldmõõtude aluseks said kõik olulised siseruumis paiknevate funktsioonide suurused. Millimeetri täpsusega pandi paika köögimööbel, sissepääs, tualettruum ja trepi asukoht. Protsessi oli kaasati sisearhitekt Ines Haak, kelle materjalitunnetus ning sisekujunduselementide valik sobitus hästi üldise kontseptsiooniga.

Minimaja esimese korruse 17 m² suurusel pinnal asub lisaks kõrge laega eluruumile kööginišš, tualettruum ning garderoob. Teisel korrusel paikneb magamislavats, milleni viib lehtmetallist avatud trepp. Teise elutoana toimib maja ees olev terrass, millest saab tänu suurtele klaaspindadele justkui toa pikendus. Elutoa nurgakamin pakub võimalust nautida nii elavat tuld kui aknast paistvaid mände ja mustikapõõsaid. Soojal ajal saab väliruumis diivanil puhata või väliköögis toimetada.

Hoone fassaad ja terrass on kaetud termotöödeldud männilauaga. Thermory toodete puhul meeldis arhitektile väga, et materjali sai paigaldada ilma nähtavate kruviaukudeta ning täpselt sama materjaliga sai katta nii fassaadi kui terrassi. Termotöödeldud laua kasutamine fassaadimaterjalina oli arhitekti jaoks üsna kindel lahendus, kuna see on vastupidav, ajatu väljanägemisega ning loob ajaga aina enam isikupära. Männilaua valiku juures sai oluliseks hoone asukoht mereäärsete mändide keskel, kus mändidest ümbritsetud maja on nüüd kaetud männilaudisega. Hetkel on laua värvitoon veel mõnusalt pruunikas ja puidune, kuid aja möödudes sulandub oma halli tooniga aina paremini ümbritsevasse keskkonda.

Laulasmaa minimaja on küll väike hubane maja metsas, kuid pakub kõiki mugavusi ning on ühendatud nii vee, kanali kui elektriga. Arhitekt on erinevate projektide jaoks uurinud võimalusi täiesti offgrid lahenduste jaoks, kuid leiab et hetkel ei ole veel olemas piisavalt head lahendust üksikule majale just vee taaskasutamise osas. Lahendused, mis on välja töötatud vee ringluses hoidmiseks vajavad vähemalt 5-10 sarnast majakest. Sooja saaks majja kaminaga ning ka elektri miinimumvajaduse toota tuule või päikesepaneeliga.

Kokkuvõtvalt ütleb Mari Hunt, et minimajas on termomänniga kaetud ruutmeetreid rohkem kui hoones kasulikku pinda kokku ja lisab naljatades: “Vanarahvatarkus ütleb, et esimene maja ehita vaenlasele, teine sõbrale ja kolmas endale. Mina tegin risti vastupidi.”

The post Minikin Hunt minimaja, arhitekt Mari Hunt appeared first on Thermory.

Väikemaja põhimahust eendub konsoolne maapinnast nelja ja poole meetri kõrgusele tõstetud elukorrus. Selline lahendus pakub elutoast avarat vaadet loodusele ning tekitab eluruumi alla kaetud terrassi. Elamusse pääseb hoone küljelt diskreetselt varjatud ukse kaudu. Hoone jalaosas paiknevad trepihall ja sporditarvete hoidla. Üleval põhikorrusel asuvad elutuba, kööginurk, voodi, klaaskatusega pesuruum, panipaigad kaks kodukontori kasutuseks sobivat ala ning suur võrkkiik.

Erinevad tasandid võimaldavad ruumiga loovalt suhestuda ning kasutada ruumi vormivaid horisontaalseid pindu laudade või istmetena. Toale annab avarust massiivne nurgaaken, mis ulatub maja esiküljelt katusele.

Hoonet kandev terasest sõrestikkonstruktsioon on “jalas” osaliselt eksponeeritud. Kuigi kandev konstruktsioon on terasest, on hoone põhimaterjaliks puit. Terasest elemendid on värvitud mustaks, et viia need tagaplaanile ning tõsta puidu erinevad liigid ja kasutusviisid esiplaanile.

Siseruumides on elutoa seinad, trepp ja kogu mööbel kaetud heleda tammespooniga, tagades ruumile monoliitse välimuse. Väljast on hoone fassaad kaetud Thermory termomännist voodrilaudadega. Ruudukujulise ristlõikega voodrilauad on termotöödeldud, kuid viimistlemata. Ajas muutub hoone seetõttu hõbehalliks ning aitab elamul veelgi paremini keskkonda sulanduda.

Pehmele männipuidule annab termotöötlus vastupidavuse, rõhutab puidu sooja tooni ja männile iseloomulikku oksamustrit. Voodrilauad on paigaldatud õhkvahega ning laudade suund on valitud rõhutamaks hoone vormi. Voodrilaudade taoline kasutamine lisab hoone fassaadile visuaalset sügavust, filtreerib hoonesse valgust ja õhku ning annab elamule monoliitse välimuse. Lisaks pakub selline lahendus avatavale aknale varju.

Laudkatus on valmistatud Thermory Benchmarki termomännist, mis on Eesti ilmastikus väga kauakestev tänu kemikaalivaba termotöötluse läbinud puidu äärmiselt väikesele termo- ja niiskuspaisumisele. Terrassil kasutatud Thermory termosaar on eksootilise sügavpruuni tooniga, jalale soe ja suurele kasutuskoormusele hea vastupidavusega, mis teeb sellest erakordselt praktilise ja hubase terrassimaterjali. Siseruumides on elutoa seinad ja trepp kaetud valge tammespooniga. Duširuumi põrand ja pink on aga valmistatud atsetüleeritud radiata männi puidust.

Arhitektuuribüroo Arsenit eesmärk oli looduskaunist keskkonda võimalikult vähe kahjustada ja olemasoleva haljastusega arvestada, seetõttu koostati planeerimist alustades alast 3D mudel ning kõik hoone elemendid toodeti tehases ja monteeriti kokku kohapeal. Tehasemaja valik aitas vähendada jäätmeid, minimeerida kulusid ja ehitusaega.

Majutuseks mõeldud hoone siseruum on vaid 19 ruutmeetril ning jätkab viimasel ajal kujunenud trendi, kus külastajatele pakutakse võimalust ööbida väikemajas otse looduse keskel, loobumata seejuures harjumuspärastest mugavustest.

The post Väikemaja Piil, Arsenit appeared first on Thermory.

Hotelli interjöör on kujundatud vaoshoitud toonide ja rikkalike tekstuuridega, millele annab fooni Thermory Drift sarja termopuit. Luksuslikult laiad voodrilauad on leidnud kasutust kõikjal majas – nii minimalistliku vormikäsitlusega kujundatud hotellitubades, restoranis, spaas kui koridorides. Kulunud ilmega ja naturaalsetes toonides termokuusk annab hotelli seintele ja lagedele omapärase rustikaalse välimuse.

Drift-sarja puit on esmalt termotöödeldud ning seejärel harjatud ja värvitud, nii et see omandab seeläbi vanutatud materjali välimuse. Arhitektid on kujundusse valinud nii tumedatoonilised Drift Black Pearl kui heledad Sandy Pearl voodrilauad.

Ukraina kultuuri kaasaegsel moel esitlemine on kogu riigis pärast sõja algust varasemast veelgi olulisem. Nii on ka hoone arhitektide missiooniks oma projektide kaudu Ukraina kultuuritraditsioonide uurimine, tutvustamine ja edendamine, et aidata tagada nende järjepidevus ja õitseng ka tulevikus. Traditsioonilise käsitöö kaasaegseid tõlgendusi kohtab dekoratiivsete elementidena ka siin projektis nii hotelli fuajees, restoranides kui tubades.

Hotelli interjööri kaunistavad stuudio Morgentali Ukraina rahvussümbolitega tekstiilid, kaubamärgi Noom tugitoolid ning Litvinenko Design’i lambavillased vaibad. Tubades olevad omanäolised lauad, mille massiivne tammepuidust lauaplaat on kinnitatud alasikujulisele malmalusele, on kummardus kohalikule sepakunstitraditsioonile. Kõik disainielemendid moodustavad koos termopuiduga kaetud seintega harmoonilise toon-toonis terviku.

The post HAY Boutique Hotel ja SPA, YOD Group appeared first on Thermory.

Saun on kui minimalistlik tahukas, kus kõik uksed ja avad on diskreetselt fassaadi sisse varjatud. Kappide sisekülgi kaunistavad graafilised illustratsioonid muudavad sauna kappide avamisel justkui kunstiteoseks. Välisviimistluses kasutatud termotöödeldud männipidust voodrilauad annavad saunale naturaalse välimuse ning aitavad saunal looduslikku keskkonda sulanduda. Termotöötlus tagab voodrilaudade vastupidavuse ning mõõtmete stabiilsuse, mis on Slovakkia nõudliku kliima välistingimustes väga oluline. Kuna termotöötlemise käigus on kasutatud vaid kuumust ja veeauru, siis on selliselt töödeldud puit keskkonnasäästlik alternatiiv kemikaalidega töötlemisele.

Vastukaaluks välisele minimalismile puuduvad leiliruumis teravnurgad ning saunalava on kujundatud voolava vormiga. Ühtlase tekstuuriga naturaalsest haavapuidust lavalauad katavad nii saunalava kui ka sujuvalt ruumi lae ja osa seintestki. Ülejäänud seinte viimistlemiseks on valitud STP-profiiliga lepapuidust voodrilauad. Lepapuit on saunas mõistlik valik, kuna see on vastupidav ja vett tõrjuv ning ei lähe liiga kuumaks.

Ratastel saun pakub võimalust leida põnev koht saunamõnude nautimiseks ilma mugavuses järeleandmisi tegemata. Tegemist on elegantselt vormistatud ulja ja inspireeriva projektiga.

The post Ratastel saun appeared first on Thermory.

Puit on koolimaja projektis leidnud väga laialdast ja mitmekesist kasutust ning on seejuures kaunilt eksponeeritud. Puidust on valmistatud akustilised paneelid ja kolmnurksed heli laialipeegeldavad profiilid; ristkihtpuidust seina-, vahelae- ja katusepaneelid; kassettlaed, fassaadilaudis ja topeltfassaadi sõrestik. Viimistlusmaterjalidena on kasutatud heledat hallika alatooniga puitu, mis annab hoonele naturaalse üldmulje.

Termotöödeldud männipuidust sõrestik fassaadil on hoone visiitkaardiks. Ligi meetri sügavune puidust punutis aitab kaotada ranged piirid koolimaja sise- ja välisruumi vahel. Sõrestik on projekteeritud nii, et see ei piiraks vaateid siseruumidest, kuid varjaks võimalikult palju ülevalt ja külgedelt tulevat päikesevalgust. Kooliruumid vajavad küllaldaselt päevavalgust, kuid päikeseliste päevadega tuleb selle intensiivsust ohjata. Suurte klaasfassaadide juures kasutati lisaks väliseid kaitsekardinaid, mis aktiveeruvad päikesevalguse korral.

Koolimaja fassaadi pinda kattev sõrestik on valmistatud ühe ristlõikega profiilist ning selle punutise keerukus tuleneb ühe elemendi kordusest – puitprofiil on paigaldatud kindla rütmiga horisontaalselt ja vertikaalselt. Lisaks sellele, et termotöödeldud liimpuidust ruumiline sõrestik katab kogu hoone fassaadi, jätkub see ümber koolimaja kulgeva 300 meetri pikkuse pingina.

Kuna puit peab vastu pidama vähemalt 25–30 aastat, esitab keerukas ja ruumiline fassaad toodetele ja materjalidele väljakutse. Topeltfassaadi puhul on rõhku pandud maksimaalse ilmastikukindluse tagamisele. Nõutud eluea annab puidule kõrgsurve meetodil vaakumkambrites peale kantud tuletõkkevahend. Puitprofiilide ühenduste puhul on kasutatud minimaalse kokkupuutepinna saavutamise eesmärgil distantspukse. Kõik fassaadikinnituselemendid on valmistatud roostevabast terasest ja puitprofiilide ülemised otsad on kaetud komposiitplaadist mütsidega.

Arhitektid ütlevad, et Pelgulinna Riigigümnaasiumi projekteerimisel on kasutatud varasemate avalike hoonete projektidega eksperimenteerides õpitut ning kokku on koondatud ennast juba tõestanud lahendused.

The post Pelgulinna riigigümnaasium, Arhitekt Must appeared first on Thermory.

Hoone on ehitatud puitkonstruktsioonis CLT-plaadist ning sellega resoneerub valdavalt puiduga kaetud interjöör. Tasakaalustamaks meie regiooni pikka ning külma talve perioodi, kasutati Thermory saarepuitu, mis loob sooja ning inimsõbraliku sisekliima. Teiseks valdavaks materjaliks valis arhitekt Eesti paekivi.

Planeering

Maja planeering on edasiarendus tehasemaja algsest lahendusest. Hoone oma tüübilt on ühekordne vaipmaja, mille siseõu on ümbritsetud kõrgete ja võimsate akendega, muutes pikad koridorid ning elutoa valgusküllaseks.

Majas on palju magamistubasid, mis kõik avanevad ühte pikka paekivi ja puiduga kaetud koridori. Magamistubade lahendused on oma olemuselt lihtsad, kuid läbimõeldud, täites kõiki vajalikke aspekte, kui pererahvas saabub paaripäevasele puhkusele loodusesse.

Materjalid

Majas on kasutatud enamasti naturaalseid materjale – puit, paekivi, savivärv, villavaibad. Kombinatsioon lähtus nii esteetilistest valikutest kui ka arhitekti eesmärgist luua inimesele võimalikult loomulik keskkond, mis pakuks rahu ning kosutaks hinge. 

Väärindamaks puitu kui tänasel hetkel kõige keskkonnasõbralikumat ning taastuvat ehitusmaterjali, on arhitekt seda kasutanud võimalikult mitmel eri viisil.

„Puidu kui materjali kasutamise leppisime tellijaga kõige esimesel ideede vahetamise koosolekul kokku ning otsustasin võtta seda kui väljakutset. Termotöödeldud materjali kasutamisega oli mul varasemaid kogemus, kuid mitte sellises mahus,“ ütleb Karits. 

Lisaks põrandatele on sama puitu kasutatud ka elutoa ja magamistoa laes, et muuta kõrge ning suurte klaaspindadega avar ruum inimesele ruumikogemuslikult turvalisemaks.

„Soov katsetada nii sooja ja tumeda tooniga puitu tundus põnev, aga ka antud konteksti ideaalselt sobiv. Lisaks huvitasid mind ruumilised eksperimendid, kuidas saada ruumi tasakaal, kui on väga kõrged laed ning suured klaaspinnad, puit oli selleks ideaalne materjal.“

Eraldi võiks välja tuua kõik siseuksed, mille avamisel on inimene otseses kontaktis materjaliga. Selleks on disainis pööratud tähelepanu käe ergonoomikale, pehmele puidu vormile kui ka võimalikult puhtale lahendusele.

Detailid

Unikaalsed detailid on valminud koostöös erimööblivalmistaja ja tisleritega. Sarnane leiutav mõtteviis on läbiv kogu maja detailide osas – soov mõtestada ja restruktureerida ootuspäraseid lahendusi, leida uusi viise et paigutada asju, eraldada ruumi ning luua atmosfääri.

Köök on justkui avara elutoa osa, kuid madala lae ning puiduga kaetud seintega moodustab täiesti erialdiseisva tsooni. Toidu tegemise ning eraldumisvõimaluse tarbeks lisati elutoa ja köögi vahele puitraamis klaasuksed, mille paneelid saab avatuna üksteise peale klapitada.

Köögitasapinna taga olev taustasein sai loodud paekivi plaadi ülejääkidest. Kiviplaadi jäägid lõigati kitsasteks ribadeks, mis näitab paekivi detailse ja rafineeritud viimistlusmaterjalina. Lai köögivalamu, nõrutuspinnad ning töötasapinnad on valmistatud mustast graniidist eritellimuslahendusena. Peidetud uksest on võimalik siseneda sahvrisse.

Elutoa keskpunktis asetseva mastaapse kamina idee sai alguse mõttest, et alati on tore elava tule kõrval aega veeta. Sellest tulenevalt tekkis lai paekivist istepind, mille sisse on uputatud tulease. Ülemine maht on kaetud teraselehtedega, mille viimistlus on saavutatud spetsiaalse patineerimismeetodiga.

Valgus

Valguslahenduse lähtepunktiks oli hoida võimalikult tagasihoidlikku joont. Välisvalgustus on minimaalne ning hajuv, et õrnalt markeerida jalutusteed majani, kuid jätta võimalus ka märgata tähistaevast. Siseruumi valgus on sooja valgustemperatuuriga ning seda võimendab termosaare soe toon. Maja on mõeldud eelkõige puhkuseks ning sellest tulenevalt on rõhuasetused lugemisvalgusel ning koosolemiskohtades nagu köök, saun, elutuba. Ülejäänud valguslahendus on puhtalt pragmaatiline.

Vaata lisa https://hannakarits.com/

The post Japandi stiilis eramaja, arhitekt Hanna Karits appeared first on Thermory.